Kitsepiim



Kitsepiim kui alternatiiv lehmapiima allergia korral!

 

Kitsepiim ei ole rasvasem kui lehmapiim nagu ekslikult arvatakse. Kitsepiima rasvasisaldus on 3,5%-4,2%. Ekslik arvamus tuleb sellest, et kitsepiima tarbides tekib täiskõhutunne rutem. Põhjus on aga hoopis selles, et kitsepiimas olevate rasvhapete ahelad on 5 korda lühemad ja tänu sellele omastab organism neid kergemini. 


Samuti moodustab kitsepiim maos kalgendudes helbeid, mitte tükke nagu lehmapiim, ja ka see kergendab kitsepiima omastatavust. Tänu rasvhapeteahelate erinevusele on kitsepiimas väikeste rasvakuulikeste osakaal suur ja nõnda ei kerki rasvakuulikesed pinnale ega moodusta koort. 

Kitsepiimas on A-vitamiini 50% rohkem kui lehmapiimas ja ta on juba valmis kujul. Organismil ei ole vaja seda karotiinist sünteesida nagu lehmapiima tarbimise korral. Seepärast on kitsepiimast valmistatud juustud ja või valge värvusega mitte aga kollased. Samuti on kitsepiimas rohkem B1, C ja D-vitamiini. Ka kaaliumi, kaltsiumi, fosfori ja joodi sisaldus on suurem kui lehmapiimas.

Kitsepiima aminohapete sisaldus on lähedane inimese rinnapiimale ja seega on piim vääruslik toit just väikelastele ning imikutele. Kitsepiima võib imikule anda lahjendamata, kuid arvestada tuleb sellega, et kitsepiimas on foolhappeid vähem kui rinnapiimas.
Kitsepiima rasvhapetel on unikaalne metaboolne võime vähendada kehas kolesterooli, mistõttu on kitsepiim vajalik ka eakamate inimeste söögisedelis.

Lehmapiimaallergia korral on vaja arvestada sellega, kas on tegemist valgu- või piimasuhkruallergiaga. Kitsepiimast on abi vaid valguallergia korral.

“... ja Teie väikelaps on allergiline, siis teadke, et haiguse väljapesemiseks on kaks tõeliselt head vahendit: puhas vesi väliselt ja kitsepiim sisemiselt.” ( Luule Viilma “Ellujäämise õpetus IV” lk.62) 

Kitsepiima ravitoime

Loodetud efekt kitsepiima ravitoimest saadakse juhul, kui tarbimisest jäetakse välja lehmapiim ja selle tooted.

Ravitulemuste ilmsiks tulemine on väga individuaalne, mõnel juhul võib kitsepiimadieedile asumisel allergiahaigetel näiteks lööve intensiivsemalt välja lüüa ja hakata vähenema alles nädala möödumisel. Seega tuleks kitsepiima tarvitamist jätkata ka juhul, kui kiireid tulemusi ei saada. Soovitavalt vähemalt 0,5l päevas.

Ravib mitmeid toiduallergiaid, verevaesust ja söögiisu, mao ülihappesust ja mao haavandtõbe, samuti bronhiaalastmat, tuberkuloosi.

Erinev on kitsepiima mõju piimaallergia kahe eri vormi, valguallergia ja suhkruallergia puhul. Valguallergia puhul suudab kitsepiim allergianähud kõrvaldada, suhkruallergia puhul tavaliselt mitte.

Hea abivahend lastele düstroofia, rahhiidi ja teiste ainevahetushaiguste korral, samuti kurtumise korral.

Raviefekt ilmneb ka selliste haiguste puhul nagu ekseem, migreen, soolepõletik, heinapalavik, maksa ning sapipõie haigused.

Ei ole imerohi kõikide haiguste vastu. Proviisor Kaljo Mandre: ”... soovitan kõigile, kes pole ülitundlikud, kitsepiima, nii vanadele kui noortele. Eriti hingamishäiretega haiged on paranenud kiiremini.” Terviseleht 17/2000

Kitsepiima omadused

Valku keskmiselt 4,49%, rasva keskmiselt 4,37%. Kuna on lehmapiimaga võrreldes peenema struktuuriga, siis ~5 korda paremini seeduv ja omastatav. Aminohappeline koostis lähedane inimese piimale, s.t. ainus, mida võib peale emapiima vastsündinule lahjendamata pakkuda.
Kitsepiimarasvhapetel on unikaalne metaboolne võime vähendada kehas kolesterooli, samuti erineb kolesterooli sisaldus (kitsepiimas 11%, lehmapiimas 14%).

Rohkem rauda, vaske, magneesiumi, mangaani, koobaltit, tsinki, fosforit, samuti bioloogiliselt aktiivset kaseiini. Rohkesti on A ( kuni 2 korda rohkem ) ja B1 ( 50% rohkem ) ning B2 ( 80% rohkem), samuti C ja D vitamiini. 

Erinevalt lehmapiimast aluselise reaktsiooniga, mistõttu tarvitatakse ka mao ülihappelisusega.

Kuna kitsed haigestuvad harva tuberkuloosi ja teistesse ohtlikesse haigustesse, võib kitsepiima tarvitada ohutumalt värskelt, ilma pastöriseerimata. Värskes piimas säilivad täielikult vitamiinid, fermendid jt. ained.

Võib tarbida kestvalt, kartmata mingite kõrvalnähtude teket.

Piimal on kõrged infektsiooni ja hemolüütia vastased omadused.

Piima kulub lapse päevase loomse rasva ja valgu vajaduse rahuldamiseks 30-40% vähem kui lehmapiima.